Svietłahorski rajoon (Svyetlahorski Rayon)
Svietłahorski rajoon on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Homieli oblastis Valgevenes. Rajooni pindala on 1 900 km². 2018. aasta seisuga elas seal 83 200 inimest.
1924. aastal moodustati Paryčy rajoon, mis aastal 1961 Svietłahorski rajooniks ümber nimetati. See koosneb järgmistest külanõukogudest: Astaškavičy, Baraviki, Čyrkavičy, Davydaŭka, Krasnaŭka, Mikałajeŭka ja Sasnovy Bori külanõukogu. Halduskeskus on Svietłahorski linn, selle kõrval on suuremad asulad Paryčy alev ja Sasnovy Bori alev.
Rajooni suurimaks jõeks on Biarezina, teine tähtsam jõgi on tema lisajõgi Ała. Rajoon asub suuremalt jaolt Polesje madalikul, põhjaosa aga Kesk-Biarezina tasandikul.
Tähtsaimaks maavaraks on nafta, ka on rajoonis suured turba varud. Kohati esineb ka liiva ja savi.
2009. aasta seisuga oli elanikest 88,62% valgevenelasi, 8,68% venelasi, 1,73% ukrainlasi ja 0,9% muust rahvusest inimesi. 58,54% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 39,04% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kasutas valgevene keelt 22,95% elanikke, vene keelt aga 72,79%.
1924. aastal moodustati Paryčy rajoon, mis aastal 1961 Svietłahorski rajooniks ümber nimetati. See koosneb järgmistest külanõukogudest: Astaškavičy, Baraviki, Čyrkavičy, Davydaŭka, Krasnaŭka, Mikałajeŭka ja Sasnovy Bori külanõukogu. Halduskeskus on Svietłahorski linn, selle kõrval on suuremad asulad Paryčy alev ja Sasnovy Bori alev.
Rajooni suurimaks jõeks on Biarezina, teine tähtsam jõgi on tema lisajõgi Ała. Rajoon asub suuremalt jaolt Polesje madalikul, põhjaosa aga Kesk-Biarezina tasandikul.
Tähtsaimaks maavaraks on nafta, ka on rajoonis suured turba varud. Kohati esineb ka liiva ja savi.
2009. aasta seisuga oli elanikest 88,62% valgevenelasi, 8,68% venelasi, 1,73% ukrainlasi ja 0,9% muust rahvusest inimesi. 58,54% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 39,04% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kasutas valgevene keelt 22,95% elanikke, vene keelt aga 72,79%.
Kaart - Svietłahorski rajoon (Svyetlahorski Rayon)
Kaart
Maa (piirkond) - Valgevene
 |
 |
| Valgevene lipp | |
Valdav osa Valgevene pindalast on madal tasandik (umbes 110–200 meetri kõrgusel merepinnast). Idast läände kulgeb Valgevene kõrgustik. Riigi kõrgeim tipp on merepinnast 345 meetri kõrgune Dziaržynskaja mägi.
Valuuta / Keel
| ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
|---|---|---|---|
| BYN | Valgevene rubla (Belarusian ruble) | Br | 2 |
| ISO | Keel |
|---|---|
| BE | Valgevene keel (Belarusian language) |
| RU | Vene keel (Russian language) |